Käesoleva aasta alguseks olid asjad liikunud omasoodu selleni, et minu juurde sattus pildistama juba omajagu tillukesi beebisid. Pildistasin neid kas siis nende oma kodus või enda juures heledas ja valgusküllases toas. Pildistamiste tarvis oli ja kogunenud üksjagu igasugust kraami, nii et meie mitte väga suures kodus hakkas tasapisi kitsaks jääma. Mõni põhjus veel siit- sealt ja tekkiski idee, et tuleb leida omale väikene tore koht, kuhu kõik oma asjad viia, kenasti sisse sättida ja beebid edaspidi sinna kutsuda. Kuna pildistan vastsündinud naturaalse valguse käes, siis oluliseks tingimuseks oli, et ruum peab olema piisavalt valgusküllane ja ei asuks kuskil tänava ääres, et oleks võimalik ka kardinaid vajadusel eest tõmmata.
Otsingud said alguse. Lappasin pisteliselt päevade kaupa kinnisvaraportaalides, kuid tulutult. Küll oli asukoht vale, planeering sobimatu, liiga pime, kõrgete kuludega jne jne. Kuni ühel päeval sõitsin mööda majast, mida polnud senini märganud, kuigi see jäi mu teele nii mõnigi kord iganädalaselt. Silma hakkas see just oma akende tõttu. Esimesel korrusel on erinevad teenindus- ja toitlustus kohad, mis aga toimus teisel ja kolmandal korrusel, oli teadmata.
Linnast koju jõudes, asusin kohe uurima: kelle maja, kes haldab, kas vabu pindasid on jms. Olles oma küsimustele vastused saanud, leppisingi juba ülejärgmiseks päevaks kohtumise, et ühte kahest hetkel vabast toast üle vaatama minna. Kohe, kui ametnik toa ukse avas, läks silme eest valgeks! Kuigi oli üsnagi sombune veebruari lõpu päev, oli see tilluke toake tohutut valgust täis. Tundus juba siis, et otsus on tehtud. Mind võlusid need aknad. Tuba ise oli üsnagi väike, see eest üsnagi heas seisukorras. Asukoht samuti sobiv ja linnaametnikule minu tegevusplaanid sobilikud. Mulle jäeti paar päeva mõtlemiseks aega. Püüdsin õhtul kodus veel kaaluda, kas äkki ei peaks kiirustama, veel ringi vaatama, aga reaalsus oli see, et silme ees juba kerisid pildid, mis värvi ma seinad värvin, kuidas sisustan ja pildistan.
Paberid said vormistatud ja 3. märtsil olid mul võtmed käes!
Paari päeva pärast olin värvipottide ja muu kraamiga kohal, ning väike värskendus võis alata.
Nagu ka enne öeldud, siis vajan pildistamiseks palju valgust, seetõttu seinad said tulla vaid valged. Siis ei moonuta midagi värve ja pealegi beebide puhul saab värvi pildile tuua niikuinii kangaste abil. Teistel pildistamistel on ka võimalik erineval moel tausta muuta, seega seinavärvi valikul palju variante ei olnud.
Peamiselt toimetasin seal omaette, seega töödekulg teab mis kiire polnud, aga no- ise tehtud, hästi tehtud :) Esimese värvikihi järel hakkas juba natuke looma.
Mitmel hommikul käisin enne muid asjaajamisi sealt lihtsalt läbi kohvitamas, sest sinna paistab nii mõnus hommikune tõusev päike!
Värvitud:
Kui esimest korda põrandad ka puhtaks pestud sai, siis oli pilt juba täitsa asjalik :)
Järgmiseks said ette kardinad.
Akende pesu:
Seejärel üks väikene panipaik beebide “oapadja” tarvis ja natukene ruumi nipet-näpet asjade jaoks ka.
Ja siis hakkasidki suuremad toimetused toimingud otsa lõppema, jäänud oli veel detailide lisamine. Neist ja valmis toast jagan pilte üsna peagi!